15 aastat Ashtanga joogat – distsipliini ja järjepidevuse teekond

Tegelikult ma ei otsinud Ashtanga joogat. Me lihtsalt trehvasime. Enne joogateekonna algust olin aastaid käinud erinevates treeningutes – body balance’is, tantsulistes ja joogalaadsetes treeningutes. Kõik toimis, midagi ei häirinud, ja siis ühel hetkel ilmus spordiklubi kavasse Ashtanga jooga tund. Läksin, proovisin ja sinna ma jäingi – esimesest korrast alates kuni praeguseni. Ja ma loodan, et see teekond saab olema lõputult pikk.

Minu esimene Ashtanga jooga treener oligi meie Ülle.

Möönan, et väga ruttu jõudis minuni veendumus, et Ashtanga jooga on ääretult distsiplineeritud ja süsteemne praktika – see oli täpselt minule meelepärane. Rahulik, kuid samas füüsiline, nõudes keskendumist ning võimaldab lõputut arengut. Kindlasti ei otsinud ma vaimset teekonda. Olen ratsionaalne inimene ning esmapilgul ei peetaks mind tõenäoliselt „jooga inimeseks“.

Algus ei olnud lihtne. Asanad ei püsinud meeles, hingamine ei leidnud oma rütmi ega sügavust ning pikad asendite hoidmised näisid lõputud. Ometi toimus samal ajal midagi üllatavat – painduvus arenes kiiresti. Mitte seetõttu, et see oleks mulle kuidagi kaasa antud, vaid see lihtsalt juhtus.

Kuigi Ashtanga joogaga olen tegelenud 15 aastat, on viimased 10 aastat olnud igapäevase praktika aeg – joogasaalis käin kolmel korral nädalas, ülejäänud päevadel teen A- ja B-päikesetervitusi, järjepidevalt ja loomuliku osana elust. Samas on asendeid, mida ma ei tee siiani ilma õpetaja abita, näiteks prasarita padottanasana C või ülestõus utkatasanast kätelseisu.

Kunagi häiris see mind, kuid täna paneb see mind pigem naeratama – justkui meeldetuletus, et kõik ei tule kohe, kõik ei peagi tulema ja mõni asi ei tulegi ja ka see on tegelikult aktsepteeritav. Täpselt nagu elus.

Järjepidevus joogas ei ole lihtsalt soovitus, vaid toimiv valem. Proovige järele! Mulle väga meeldib, et jooga teekonnal ei ole lõpp-punkti, vaid on liikumine, kohalolek ja – kui ise soovite – areng, mis sõltub ainult iseendast. Kannatlikkus ja järjepidevus töötavad joogas sada protsenti. Mulle näib järjest enam, et see, mis töötab joogas, toimib ka väljaspool joogamatti – paindlikkus, tasakaal, kannatlikkus ja vastupidavus.

Ütlen ausalt, et näiteks kord nädalas joogat praktiseerida on liiga vähe. See ei ole kriitika, vaid kogemus. Harjumus ei teki ühest korrast, vaid kordamisest. Olge endaga ausad.

Mul on olnud ka väiksemaid joogapause, kuid ma ei ole kunagi mõelnud katkestamisele. On olnud väsimust, tüdimust ja väiksemaid vigastusi – kuid see kõik kuulub teekonna juurde, mitte ei ole põhjus loobuda. Ebaõnnestumist ei ole seni, kuni me millegi poole püüdleme. Täna on jooga osa minust ja see on omaette väärtus. Jooga annab oskuse püsida keskendununa keset müra – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. See õpetab distsipliini ilma sunduseta ning selgust ja ausust iseenda vastu.

Viisteist aastat on möödunud märkamatult, vaikselt ja loomulikult. Tunnen sügavat tänulikkust, et Ülle on olnud minu kõrval algusest peale ning et sellele teekonnale on lisandunud ka Evelyn. Jooga on andnud mulle sisemise rahu, kuid see ei ole midagi müstilist ega tähenda, et ma oleksin muutunud kellekski teiseks.

Neile, kes on alles joogateekonna alguses või leiavad põhjuseid, miks mitte tundi tulla – ärge oodake ideaalset hetke. Tulge lihtsalt ja teeme seda koos. Ashtanga jooga on kindlaid põhimõtteid järgiv praktika, mistõttu ei tasu luua „oma stiili“ – see ei vii edasi. Hingake õigesti, kasutage mula bandhat ja uddiyana bandhat – need lukud annavad kehale stabiilsuse ja kerguse, eriti tasakaaluasendites. Õige tehnika ja hingamine muudavad praktika nauditavaks ja tulemuslikuks, ärge alahinnake seda.

Olge järjepidevad, kuni see muutub loomulikuks. Ühel hetkel te ei otsi enam motivatsiooni. Te lihtsalt teete oma praktikat ja see on osa sellest, kes te olete.