Ashtanga joogast

Mis on ashtanga jooga?

Ashtanga vinyāsa jooga on kehaline meetod, mida läänemaailmas sageli jooga all mõistetakse. See koosneb kindlate asendite ehk āsanate seeriast, mida korratakse igas tunnis samas järjekorras. Kuigi see võib esmapilgul tunduda lihtsalt füüsilise harjutusena, on ashtanga jooga süsteem palju laiem ja sügavam. Ashtanga jooga on kaheksaharuline tee, terviklik süsteem, mis koosneb kaheksast komponendist: Yama (moraalsed tõekspidamised), Niyama (distsipliin), Āsana (joogapoosid), Prāṇāyāma (hingamise kontrollimine), Pratyāhāra (meelte kontrollimine), Dhāraṇā (keskendumine), Dhyāna (meditatsioon), Samādhi (vaimne ühtsus).  

See süsteem suunab keha, meelte ja vaimu tasakaalu ning viib sügavama vaimse arengu poole. Ashtanga vinyāsa joogat tehes liigub inimene sellel kaheksaharulisel teel esmalt tähelepanu pöörates esimesele neljale punktile. Ashtanga vinyāsa joogat õpetatakse alati vahetult õpetajalt õpilasele. Erinevalt teistest joogastiilidest, kus järjestused võivad varieeruda, on ashtanga vinyāsa joogas kindel āsanate seeria, mille järjekord jääb aja jooksul õpilasele meelde ja ta saab harjutada ka iseseisvalt. Edasi toimub õpetamine pigem puudutuse ja kohendamise kaudu, mis aitab õpilasel sügavamalt āsanatesse süveneda ja keskenduda oma sisemaailmale.

Ashtanga jooga praktika aitab

Parandada vereringet

Suurendada painduvust

Suurendada
painduvust

Tugevdada keha

Ära tunda ja kontrollida käitumismustreid

Parandada keskendumist

Milline on ashtanga jooga praktika?

Ashtanga vinyāsa joogas saavad āsanad ja liikumine üheks. Seda nimetataksegi vinyāsaks. Igas asendis püsitakse viis hingamist, kogu harjutuse vältel on silmad lahti, pilgu suunamiseks ja keskendumiseks kasutatakse dristhit. Harjutuse osaks on ka hingamistehnika ehk ujjayi hingamine, ning kehalukkude ehk bhandade kontrollimine ja hoidmine. 

Praktika süvenedes annab õpetaja õpilasele uusi āsanaid, mis pikendab järk-järgult seeriat. See tähendab, et ashtanga vinyāsa jooga tundide pikkus sõltub õpilase tasemest: algajatel on seeria lühem ning edasijõudnutel pikem. Tunniplaani on märgitud aeg, mil õpetaja shalas kohal on, see ei tähenda, et alati peab alguseks kohale tulema. Esialgu võib olla harjumatu, et tund on juba alanud, kui kohale jõuad, kuid selline lähenemine lisab paindlikkust päevaplaani. Pühendunud ja järjepideva praktika tulemusel hakkavad ilmnema positiivsed muutused. 

Ashtanga vinyāsa jooga aitab luua sügavama kontakti oma kehaga ning arendada teadlikkust oma sisemaailmast, ilma end ümbritsevast maailmast eraldamata. Matil õpitut saab rakendada ka igapäevaelus, mis on ülimalt tähtis, sest teadlik märkamine on ärkamine. Ainult teadlikkusest lähtuvalt saame oma elus muutusi ellu viia.

Ashtanga jooga praktika abil lood kehaga kontakti ning õpid oma sisemaailmas toimuvat tunnetama ja märkama

Ashtanga jooga praktika astmed

Ashtanga vinyāsa jooga praktika algab esimese seeria ehk Yoga Chikitsa õppimisega, mis puhastab ja tasakaalustab keha. 

Pühendumise ja füüsiliste võimete kasvades võib liikuda teise seeria ehk Nadi Sodhana juurde, mis puhastab närvisüsteemi ja avab energiakanalid.  

Praktika teekond on lõputu ning pühendumise korral võib jõuda täiustatud seeriateni (A-B-C-D), mida nimetatakse Sthira Bhagah Samaptaks ja mis keskendub sisemisele jõule.

Mõisted

Āsana

Jooga asend, poos.

Vinyāsa

Liikumise ja hingamise sünkroniseerimine, mis on kogu ashtanga vinyāsa jooga meetodi alustalaks.

Ujjayi hingamine

Kergelt kohiseva kõlaga hingamistehnika, mida rakendatakse kogu ashtanga praktika vältel. Hingamine toimub nina kaudu.

Drishti

Tähelepanu keskendumine kindlal punktil. Igal āsanal on oma drishti. Tihtipeale suunatakse sellesse punkti oma silmad, et vähendada nägemismeele kaudu sissetulevat infot ja paremini keskenduda.

Bandhad

Energeetilised lukud. Ashtanga joogas kasutatakse mõisteid Mula Bandha (juurlukk) ja Uddiyana Bandha (diafragmalukk). Läbi vaagnapõhja ja alakõhu lihaste kontrollimise õpime juhtima, hoidma ja koguma energiat oma kehas. Lisaks aitavad bandhad toetada alaselga. 

Ilma nende printsiipide rakendamiseta kaotab Ashtanga jooga oma mõtte, muutudes fitnessi vormiks.

Ashtanga jooga ajalugu

Ashtanga vinyāsa jooga alusepanija on Sri T. Krishnamacharya (1888–1989), kes õppis jooga filosoofiat ja praktikat Rammohan Brahmacari juhendamisel. Mysore’is alustas ta õpetamist 1925. aastal, andes 1930–1950 olulise tõuke füüsiliselt nõudlikule jooga vormile, kus keskseks sai asanate range seeria ja vinyāsa. Tema õpilane Sri K. Pattabhi Jois (1915–2009) jätkas õpetuste edasiarendamist pärast Krishnamacharya lahkumist Mysore’ist 1950. aastal. [1] Aastal 1948 avas Sri K. Pattabhi Jois Yoga Research Institute’i, kus ta pühendus ashtanga vinyāsa jooga süsteemi uurimisele ja arendamisele, keskendudes selle raviomadustele ja iidsetele tekstidele. [2]  

Ashtanga vinyāsa jooga jõudis Eestisse soomlase Jocke Salokorpi kaudu. Jocke kohtus Lino Mielega 2006. aastal Houtskäris, Soomes. Inspireerituna nende kohtumisest asutas Jocke 2007. aastal Tallinnas Ashtanga Jooga Kooli. 2009. aastast tegutses kool ametlikult Lino Miele Ashtanga Yoga Research Institute’i osana. [3]  

Lino Miele alustas jooga õpinguid Sri K. Pattabhi Joisi (“Guruji”) juhendamisel aastal 1988, kujundades pikaajalise õpetaja-õpilase suhte. Lino uuris põhjalikult vinyāsa süsteemi ning avaldas 1994. aastal Guruji palvel raamatu “Ashtanga Yoga Book”, mis keskendus esimese ja vahepealse seeria täpsele vinyāsa süsteemile. Samal aastal tunnustas Guruji teda õpetamisõigusega. [4] Ka tänasel päeval rõhutab õpetaja Lino Miele ashtanga vinyāsa jooga juures just uurimise (research) tähtsust. Lino on öelnud: “Iga päev tuleb astuda matile, et uurida iseennast, avastada ja õppida.” [5]  

Kuigi Lino Miele Ashtanga Jooga Kooli Tallinnas enam ei tegutse, jätkas Jocke ja ka Lino Miele õpilane Ülle Põldmaa ashtanga vinyāsa jooga õpetamist Tartus, praeguses Tartu Ashtanga Jooga koolis, järgides just Lino Miele kaudu edasi antud ashtanga vinyāsa jooga süsteemi. Tartus õpetab joogakoolis veel omakorda Ülle Põldmaa õpilane Evelyn Tuul.

1. Singelton, M. 2010. Yoga Body: The Origins of Modern Posture Practice. New York: Oxford University Press, 177.
2. Stern, E. 2010. eessõna osas Sri. K. Pattabhi Jois. Yoga Mala. New York: North Point Press.
3. https://www.linomiele.com/?pagina=aboutlino.php (vaadatud 19.11.24).
4. Lino Miele, 2024, loeng Lino Mielega ashtanga vinyasa joogast Martinengo retriidil, Martinengo, Italy. 
5. Eravestlus Jocke Salokorpiga (juuni 2024).

“Praktika, praktika. 99% ashtangast on praktika, 1% teooria” –Sri K. Pattabhi Jois